OSHO elu 5. päev aga 1. Sufi tund + Müstiline roos

Täna olin peaaegu tubli tõusja. Ei krapsanud kohe äratuse peale püsti, vaid logelesin veel 4 minutit voodis. Olin tegelikult juba tund aega varem üleval ega jäänud seepärast magama, et mul kõrvatropp oli vist liiga sügaval ja kui ta välja võtsin, siis hakkas kõrv hirmsasti valutama. Ju siis pidi valutama, sest täna hommikul oli 7.30 Sufi tund. Tohutult põnev.

Mind on see Sufi-värk sellest ajast huvitanud, kui Vene selgeltnägijate tuleproovi võitja seda praktiseeris. Televiisorist jäi mulje, et see on üks südame avamise, naljaka hingamise ja keerutamise kombinatsioon, et tulla enese keskmesse. Et keerutad niiviisi hulk aega oma suure seelikuga ja siis saad mingi ühenduse. Tegelikult ei soovinud ma keerutama hakata. Olin varem seda ühel kursusel teinud ja üsna tüütu oli. Aga läksin ikkagi, sest kes see siis seesuguses kohas, nagu see OSHO keskus on, hommikust Sufi tundi ei proovi.

Jõudsin täpselt kohale ja jäin seelikust ilma. Sekundiks olin pettunud, sest näeb päris tuus välja, kui see seelik niiviisi suureks läheb, kui keerutad. Juba selle toreduse pärast oleksin viitsinud keerutada. Aga jäi mul saamata seekord see seelik. Alustasime tundi ringis käest kinni hoides naksuva hingamisega ning seejärel igasuguste imelike hingamistega. Väga naljakas, kuid ka väljakutsuv. Hingamise mustrid olid nii ebanormaalsed, et selleks, et toime tulla, ei saanud ühestki teisest asjast mõelda. Seejärel panime ringis käest kinni hoides igaüks parema käe enda südamele ja hakkasime kummardades miskit lauset ütlema. Jällegi eri tempo ja heliga.

Ja siis läkski keerutamiseks. Paremale poole keerutades ja horisondile vaadates oli päris okei pöörelda. Proovisin siis teistpidi ka ja mõtlesin, et proovin oma käe vaatamist aga siis hakkas pea paganama hullusti ringi käima ja süda läks pahaks. Kõige ohutum tundus tol hetkel siis pikali kukkuda. Puhkasin veidi ja proovisin uuesti. (Issand, mul hakkas seda kirjutades isegi pea ringi käima ja süda läikima :D) Aga kuna süda oli veel paha ja mõistus kaagutas muudkui loobumisest, siis otsustasin kümme minutit enne tunni lõppu end hommikusöögiga lohutama minna.

Kolmas päev kolm tundi nerda

Siiras loomus tuleb naermata jäänud katete alt välja

Saan ka hetke sotsiaalne olla

Peale lõunat, kui jälle rääkida tohtis, vestlesin ka mõnede rühmakaaslastega. Mul pole siiani seda võimalust tekkinud, sest graafik on tõesti väga tihe. Aja kirjutamiseks leian tavaliselt enne Evening meetingut ja see on ka tegelikult muude toimetuste arvelt, mis tuleks ära teha. Suures joones tundub, et siin on palju inimesi, kes on rüganud kümneid aastaid korporatsioonides ega pole saanud puhata ja nüüd tulevad iseennast otsima.

Hiinlased on igal pool

Kusjuures hiinlased on ühed suurimad fännid siin. Kuigi nende valitsus ei toeta seda Oshondust, kuna too kummardab liialt isiklikku vabadust, siis on OSHO näiteks Pekingis väga populaarne. Naisterahvas, kes samuti juhendajate kursusel osaleb, andis selgelt mõista, et huvilisi on neil palju. Vaid õpetajaid on vaja.

Raji on lausa kaheksandat korda Müstilisel roosil

Minu suureks rõõmuks kutsus mind teed jooma ka India härra, kellest varem kirjutasin, et ta on seitse korda Müstilist Roosi läbinud. Äärmiselt soe meesterahvas. Ta elab Londonis. Ta tegeles finantssektoris mingi aktsiate aruandluse asjaga. Elas laia elu ja töötas end ribadeks. Nüüd viimased aastad on aga pühendanud enesearengule ja soovib korporatiivhunte depressiooniurust välja aidata.