Unistuste püüdimise väljakutse: 3. päev
See postitus on Tagurpidi Ants. Hakkan lõpust pihta ja siis räägin algusest ja siis keskmisest.
Nädala lõpp:
Esmaspäeval märkmikusse vastusteks kirja pandud mõtted oleks nagu tervet minu nädalat juhatanud. Olen astunud endalegi üllatavaid samme oma unistuste suunas, mida pidasin endast paremaks. Olen saanud õppetunde, mis katsetasid minu uskumuste vettpidavust. Sain tagasi oma enesekindluse, sest tulin kodust välja ja rääkisin inimestega, kes on oma unistuste nimel võidelnud.
Sain aru, et järjepidevus teeb edukaks ja eesmärk on, oma elu kutse teel, mitte raskustele alla anda. Kõikide esimesed sammud on kohmakad ja enamus koperdavad esimestel katsetel ikka täiega pikali. Edukad on need, kes tõusevad püsti ja on nõus uuesti kukkuma, kui vaja, aga alla ei anna!
Vedas täiega! Sest nädala alguses oli toon selline:
Nädala algus:
“Täna siis hakkasin pihta kolmanda päevaga. Ja ma tõesti ei tea, mis toimub, aga ma pole viimase kolme kuu jooksul nii palju enesekriitikat, ebakindlust ja hirmu tundnud kui nüüd. Ligi tikuvad mõtted, mis töötavad väga intensiivselt minu vastu. Kahtlen, kas see on üldse vajalik, mida ma teen ja kui teha, siis juba väga hästi või vähemalt paremini kui praegu. Isegi häbi on, et alla tasemel asju julgen näidata.
Vastasin ära need 5 küsimust, millele käsiraamat vihjas.
Saan lisaks oma väärtushinnangutele, salasoovidele ja talentidele teada, et peaksin oma tähelepanu koondama ainult tegevustele ja mõtetele, mis minu soovi toetavad.
Mul on loomuses erutuda igasugustest põnevatest ideedest, mille elluviimine nõuab aega ja energiat, mida pole lõputult. Kui hüppan tegevuselt tegevusele, ei saagi päeva lõpuks midagi tehtud ja igatsetud unistuste elustiil haigutab igavusest taamal järjekorras.”
Nädala keskel:
Kohe hakati mind testima
Nagu tellitud, saangi keset nädalat pakkumise liituda ühe suurepärase start-up projektiga, millel potentsiaali nii palju, et lõug kukkus vastu maad. Pakkumine oli mega super ja minu osa projektis vinge. Lõime käed ja tulin koju uue töö tarvis jutukesi kirjutama ja plaani pidama. Hinges väike kriipimine, sest ise ju just lubasin, et ei uduta oma tähelepanu fookusest välja. Kaardid ka ütlesid, et lõpeta ära, aga mina panin ikka edasi, sest minu egole väga meeldis olla osa millestki nii lahedast.
Väga oluline on lubada endal proovida erinevaid asju. Mis meile meeldib ja mis ei meeldi. Me oleme koos universumiga igavesti arenev ja muutuv organism ja “kohale jõudmist” ei eksisteeri. Katsetamise teel areneme ja õpime iseend tundma.
Tunnetasin sel perioodil ka oma meeleolu, kuulasin mõtteid ja mõistsin, et astusin pardale valedel alustel. Õnneks olin endaga kogemata konkureerima sebinud ka oma parima sõbranna, kelle valdkonda antud teema sobis oluliselt paremini. Seega kinkisin start-upʼile partneri, turundusartikli ja soovisin head teed. Kulutasin poolteist päeva, aga sain meeldiva meeldetuletuse käia oma rada.
Uurin, mida teised arvavad
Saamaks teada, kuidas kaasvõitlejad inimorganismid oma elu eesmärki täidavad, võtsin taskust välja telefoni ja küsisin sõpradelt ning toredatelt Estonia Kontserdimaja töötajatelt: Kuidas leida elu eesmärki?